Davis > Berkeley

3 nädalat Melrose Place’s möödus nagu minut – algas ja juba oligi läbi. Viimasel päeval oli moot court, tunne oli ng Telders revisited. Viimase õhtu puhul käisime superheas itaalia restoranis.

Tänasest nädal Berkeley’s. Esimesed muljed ei ole väga positiivsed – ootasin ilusat ülikoolilinna, aga siin on suht räpane, palju imeliku välimusega inimesi ja kodutuid. Kummastav on see, et kuigi Berkeley on Davis’est 1,5 tunni autosõidu kaugusel, on siin kliima ookeani läheduse tõttu hoopis teine – päikest pole, külmem ja tuulisem. „Külm” on muidugi suhteline mõiste – olles sunnitud ära harjuma Davis’e 40C ja + ilma ja lõõskava päiksega, tundub siinne 25C ng sügis.

Samas on siinsed võimalused palju suuremad – rohkem inimesi, poode, restorane, ja San Francisco on vaid poole tunni kaugusel. Davis’es tundsin enim puudust „suurusest”. On muidugi kummaline, et tulles Eestist, mis, pehmelt öeldes, pole just teab mis suurriik, ootan suuri linnu ja melu, aga on eluahistav olla linnas, kus on 5 tänavat. Ja ohtralt lehmi-hobuseid-jne. City-girl, I guess.

Seega kokkuvõtvalt – ilusast (nii looduse kui kliima mõttes), aga igavast väikelinnast suuremasse ja rohkemate võimalustega, aga koledamasse linna.

Davis’e viimase nädala kõige elamusterohkemad olid külastused jail’i ja prison’isse. Olles ainult filme näinud, olin valmis elujubedateks inimesteks oranzides kombekates eluõudsetes tingimustes. Tegelt oli jail ng tärnideta hotell ja prison ng -1 tärniga hotell. Läbi Ida-Euroopast tulnu pilgu liiga nice seega – neil on seal telekad, lauamängud, oma muruplatsid, kannavad omi riideid, saavad korralikult syya, jne. Mõeldes, et prison peaks olema koht, mis iseenesest on karistus õudsete tegude eest, ei kanna siinsed institutsioonid minu hinnangul seda a priori hirmutavat efekti. Vangide kohta ütles 1 sõber aga tabavalt, et olime ng ekskursioonil loomaaeda – siin on need loomad, seal teised, jne. St vangivalvurite suhtumine oli vg negatiivne.

On mõnevõrra naljakas, et mu siinsed parimad sõbrad ei ole mitte eurooplased, vaid lõuna-ameeriklased – Tsiilist, Boliiviast ja Peruust. 5-sest grupist on 3 tüdruku nimi Maria :) Vg hästi saan läbi ka 1 jaapanlase ja 1 brasiillasega. Samas olen märganud, et nt võõra linnaga meeldib mulle yxi tutvuda – käisin üksi nt Davis’e Farmer’s Market’il, mis oli super – talumehed oma värskete pirnide, aprikooside, virsikute, maasikatega, igaüks tahtmas sulle oma kaupa testida pakkuda. Muidugi proovisin kõike :) Pärast istusin pargis, sõin soetatud puuvilju, kuulasin kohalikku bändi ja vaatasin turulisi – idüll.

Super oli ka Dianne Reeves’i (dzäss) kontsert Davis’e pargis – õhtu, palmid, päike, sooja 30 C (ikkagi õhtu ja jaheneb), ja nii chill muusika. Ja hea seltskond, kogu aeg ei saa ka eraklikkust nautida :)

Seivin selle kirjatüki (laen üles, kui interneti kuskilt leian), ja hakkan sättima – ikkagist laupäeva õhtu Calis, kas Berkeley’s v San Francisco’s, näitab aeg.