Tuesday, March 25, 2008

Blogimisest ja muust olulisest



"Harvard High" 66sel kl 5 Park Ave-l peale m6nede ... eee ... kultuuriasutuste kylastamist
***
M6ne s6bra v6i tuttava blogi lugedes j22b mulje, et kirjutaja on t2iesti aus enda ja lugejate vastu, kirjutades avameelselt k6igest. See paneb alati h2mmastama ja veidi ka kadetsema.

Nt, kas pole hea:
"It's funny to think all of this is happening so fast... It feels like just yesterday I was settling into life in ..., finding a yoga studio, discovering a grocery store, raiding the local ... malls, stocking up my refrigerator, and finding friends I could spend time with. Everything changes so fast, and the few good things, I try to simply enjoy while they last... I try not to question the good things, but at the same time, it feels so fragile. Like everything could change fast again. Like in an instant, I could be in another accident. Like in the blink of an eye, I could whisked away and staffed somewhere else. Like without warning, the people I care for could simply walk away because there hasn't been a significant investment, chronologically or emotionally, and life could leave me in a strange city all alone. (Yes, I do fear these things, and yes, I do know they're crazy thoughts.) And while permanence was not exactly one of the pinnacle features of this job, I had hoped that there would come moments of pause in which my mind could rest enough to enjoy those small joys in life... Moments in which I could simply be."

Sotsioloogilise eksperimendina oleks huvitav teada, mida arvaks inimene, kes mind ei tea, minust pelgalt mu blogi lugemise p6hjal. Samas ei sunniks miski mind selle blogi linki a la orkutisse yles panema.

Muust olulisest kirjutaks crazy pidutsemisest ja vanusest. Kohati seotud, kohati mitte. Kuna koolikaaslased olid kylas, l2ks kolmap2evast pyhap2evani yhtses "shake your booty" rytmis. Selle n2dala eesm2rk on rohkem magada, rohkem trenni teha ja v2hem juua. Esmasp2eval trenni minemise asemel l2ksime dinnerile ja p2rast drinkidele, j6in terve 6htu jooksul (ainult, hahaa) 2 klaasi veini. Nii et kui kohe 6igele reele ei saa, siis v2hemalt poolele teele. T2na on taas plaan j6usaali minna ja kodus rahulikult telekat vaadata / ajakirju lugeda. Poole kolmese seisuga pole mulle veel muid ahvatlevaid pakkumisi tehtud, nii et ehk teen t2na 2ra!

Vanusest - nyyd (most of the time) "professionaalset elu" elades on enamus mu s6pru vanuses 28-32, elu on chill, st, tehakse seda, mida tahetakse, kellega tahetakse, ja hiljemalt kl 2 ollakse kodus tudumas. Mitte nagu "Harvard High", ng R. (vanus 32) mu kooliaegsed s6brad ristis. Need lapsikud armumised, draamad, armukadedushood, kaug"suhted" jms. Seda k6ike mahtus sellesse n2dalavahetusse ja p2ris palju :) Kas see, et see k6ik tundus mulle armas kooli ajal, aga lapsik nyyd, t2hendab, et olen vanaks saanud?

1 Comments:

Blogger Daki said...

Olla täiesti aus enda ja lugejate vastu võidab mingil põhjusel suurt populaarsust, aga ka sama suurt vastasseisu. Olen teinud seda, saanud aga ka lõpuks tugevalt vastu hambaid - kohutav on mõelda, et seal väljas on tuhandeid inimesi, kes vihkavad mind lihtsalt sellepärast, et ma olen Daki ja blogisin nii nagu blogisin. Millegipärast kaaluvad vihkavad tuhanded üles need vaikselt armastavad tuhanded. Sest vihkajad ei unusta viha välja näitamast.

Ma ei mäleta, kust ma su blogi leidsin, aga ma võin öelda, et arvan puhtalt sinu blogi põhjal, et sa oled üks armas ja tore tüdruk, keda mul kahjuks pole au tunda. Aga sellegipoolest loen edasi ja elan kaasa.

1:21 PM  

Post a Comment

<< Home