Idyll Long Islandi veiniistandustes. Next up wineries kuskil Prantsusmaal. To keep up the jet-setter life-style.

Idyll idylliks, nyyd sellest, mis mind h2irib. Olen korduvalt kuulnud, et (teistele tundub, et) I have it all together ja et ma olen yldse selline naeratav-rahulik-zen inimene. Esimene m6te on, et they have no idea, kuna nad ei tunne tegelikku mind. Teine m6te on aga see, et 6nneks v6i kahjuks ei nuta ma ohjeldamatult, kui kurb on, ei kurda "rasket saatust", kui see hetkel nii peaks tunduma, ega r22gi vist ka "oh I'm so happy, I love it/her/him" vms. T6si on see, et p2ris isiklikke asju ei tea enamus mu l2hedasigi s6prugi. See kinnisus on ehk yllatav (v6i vastupidi arusaadav) arvestades, et kasvasin yles keskkonnas, kus kontseptsioon "liiga isiklik, et r22kida" paistis puuduvat.

Kui yhte j6kke ei saa teist korda astuda, siis miks saab korduvalt samas situatsioonis haiget saada. M2rk ylimast n6rkusest v6i tugevusest n2pud k6rvetada saanuna j2lle tule poole sirutuda?