2 m6tet veel

Saatuse loosi tahtel olen mina sattunud koos t66tama partneriga, kelle kohta yldsuse arvamus on 22rmiselt negatiivne. P6hjusi on palju - sekret2r peab talle kohvikust l6una tooma, mille ta yksi oma kabinetis 2ra s66b, et mitte teistega l6unalauas suhelda; tema meilid algavad retoorilise m2rkusega "is it too much to ask you to [do sth]"; ta sekret2r k2ib minult abi palumas tema loetamatu k2ekirja deshifreerimisel, kuna tema enda selliste m6ttetustega tyytamise eest saab karjuda, jne, jne. Ka NYCis oli mul au t66tada partneriga, kelle kohta k2is ytlus, et kui ta su peale ei karju, ei n2e ta sinus perspektiivi, mida siis karmilt kultiveerida. Ja siis ma m6tlen, et vaat kui tore oleks elu, kui saaks t66tada partneriga, kes k6ige eest t2nab, iga kell viisakas on, jms "pehmeid v22rtusi" omab. Aga ka seal on oma "aga" - kui too hea kolleeg siis halvasti ytleb, on shokk suur. Kui "paha partner" aga nii teeb, saab selle kanda "asshole rubriiki" ja eluga edasi minna. V6i siis vastu n2hvata, mida ma ka aeg-ajalt teen. Ja siis on j2lle enda p2rast natuke h2bi, eriti vaadates, kuidas teised ette-taha kummardavad ja vabandavad, et ta 6hku hingavad. V6i noh "h2bi" on vale s6na, pigem ng see, et 2kki oleks kena olemine kasulikum. Aga krt sedagi teab, sest vaatamata k6igile n2hvamistele ja (tema arust) 22rmise hilinemisega esitatud t66dele, suhtub "paha partner" minusse (tema standardit arvestades) p2ris h2sti.

M6tlesin t2na, arvestades kogu seda vaba aega, mis sylle on kukkunud, lehti lugeda. Suureks shokis ei r22gi NYT enam minuga, ammugi ei tee seda enam EPL ja Postimees, ja kohalikust meediast ei saa ma lihtsalt aru, ja ausalt, vaevalt et see mind v2ga huvitaks. Nii ma vaatangi hommikuti muusikavideoid ja vahel harva ka CNNi. Aga "oma" lehte v6i "oma" telekanalit/saateid pole mul juba ammu.