Kui sygisel NYCi byroost l2bi k2isin, tulid inimesed oma tubadest v2lja, et "oi, ma kuulsin su h22lt koridori peal". Ma arvan, et ma ei eksi, et kui ma siia peaks kunagi peale lahkumist naasma (miks ma seda tegema peaks on muidugi omaette kysimus), ei tuntaks ei mu h22lt kaugusest 2ra, ega j2etaks sellep2rast t66d pooleli.

Kui NYCis t66l igav oli, l2ksime tsikkidega Bryant Parki/Starbucksi/panime kabineti ukse kinni ja "arutasime elu". Kui mul siin igav on, vaatan Orkutit/Facebooki/blogisid v6i l2hen trenni. Ei kujutaks ettegi, kellega siin gossip'ima minna.

Seal tuli see k6ik nii orgaaniliselt - mu p6his6brad olid mu office naaber, need tydrukud, kes peale esimese t66peo l6ppu otsustasid, et koju on veel vara minna, ja teised v2lismaalased. Siin on k6ik v2lismaalased, nii et see ei yhenda, ja istume me k6ik yksinda. T66pidusidki on siin m2rksa v2hem kui NYCis, kuigi tundub, et mingi seltskond k2ib iga reede Place Luxis. V6ib ju oletada, et kui ma yksi oleks, siis ma ka h2ngiks oi kui palju, aga somehow I doubt it.