Left to my own devices

"I get home at 11, eat a bowl of cereal for dinner, and cry myself to sleep." (Advokaat, NYC)

Viimased päevad on jälle 12-tunnised olnud. Iseenesest pole see vist maailma lõpp, aga kell 9 koju jõudmine tähendab siin linnas seda, et poed on kinni - hence söön mitmendat päeva õhtuks targu varutud kalatükki, hommikuks banaani pole, jms. Samuti tähendab see seda, et prügi ei jõudnud ma välja panna, kuna auto tuleb nii 8 paiku. Reedel on uus võimalus. Kui ma siis kell 9 naasnud ja (tühja) külmkappi revideeirnud olen, on nõude pesemine jms argitoimetused küll viimased, mida tahaks teha, tahaks ainult voodisee ajakirja lugema. Täna pesin siiski kõik kogunenud nõud ära. Ja elukorralduse kiuste käisin täna ka jooksmas. Nii 9 ja 10 vahel. Päike oli just loojunud ja õhus oli tunda lähenevat äikest. Hommegi on kl 8 pm USA-ga conf call. Äkki reedel, äkki nädalavahetusel, äkki ...