Kõigel heal on algus ja lõpp. Alustasin, sest kõik oli uus ja vajas jagamist. Endiselt on kui mitte kõik, siis väga palju, uus, aga nüüd on see rohkem kodus omavahel jagamiseks. Ja impersonaalselt ma tegelikult kirjutada ei oska ega taha. Seega panen sellele blogile ametlikult punkti. Alates juulist 2006 329 kannet – nagu väike kirjatükk ikka.
Lõpumõtteks paneks soovi, et rohkem elurõõmu. Et see abstraktseks ei jääks ja et blogi läbiv Ameerika joon ka läbi tuua, siis tausta ka. Vaatan siin just 1 tuttava ameeriklase pulmapilte ja kõik, lastest vanavanemateni tunduvad nii õnnelikud. Külma eestlase pilgu läbi on nad muidugi liiga paksud, valesti riides jms, aga mis tähtsust see omab, kui naer on suul. Ehk et soovin rohkem rõõmu olemasolevast, tegelikult on ju elu nii ilus :)
Lõpumõtteks paneks soovi, et rohkem elurõõmu. Et see abstraktseks ei jääks ja et blogi läbiv Ameerika joon ka läbi tuua, siis tausta ka. Vaatan siin just 1 tuttava ameeriklase pulmapilte ja kõik, lastest vanavanemateni tunduvad nii õnnelikud. Külma eestlase pilgu läbi on nad muidugi liiga paksud, valesti riides jms, aga mis tähtsust see omab, kui naer on suul. Ehk et soovin rohkem rõõmu olemasolevast, tegelikult on ju elu nii ilus :)

0 Comments:
Post a Comment
<< Home