new york

olen armunud. tõsiselt. see linn on super - see elu, energia, 24/7. turistina sai ära käidud ground zero'l, times square'l, central park'is ja shoppamas. viimase tõttu peab vist makarone mõni aeg sööma. "kohalikuna" (kalliste eesti tüdrukutega) käisime mh lincoln centeris kuuba jazzi kuulamas (hea!) ja mingis baaris midtown'is, kus paljud eestlased töötavad. nt neiu, kes on lõpetanud "tartu ülikooli (sic!) õigusinstituudi", aga nüüd müüb mingeid shot'te. respect, selles mõttes, et flamingo aegadest on selline vastumeelsus purjus nilbete meesklientide vastu, et vist ei suudaks sellist tööd ka suurima vajaduse korral enam teha. igastahes nädalavahetusest täitsa piisas, et end väiksest cambridge'st tuulutada. samas oli tagasi ka hea tulla, et juba ng oma või nii. ng tartu - väike ja armas, koolis käimiseks mugav. aga manhattanil elada - töödada ... mmm ... vot see oleks ELU!