HLS
ülim aeg alustada muljetamisega sellest kohast.
esmamulje on muidugi super. campus on ilus, ei ole ng harry potteris, cambridge'i linn on elav ja nooruslik, aga samas mitte must ja ebaturvaline. ja boston oma kõigi võimalustega paari metroopeatuse kaugusel. positiivseima mulje on hetkel jätnud siiski inimesed. pole kohanud veel kedagi, kes oleks üleolev, "tegija". samuti pole kohanud rikaste isside lapsi, kellel raha liiga palju oleks. pigem on kõik chillid, umbes, et "kummaline, miks harvard mind vastu võttis", ja vaesed tudengid. ja asjatuks osutus ka mu hirm, et kõigil on kindel visioon, mida õppida, kus järgmisel aastal töötada ja kus 35-aastaselt olla. taas on enamus pigem äraootaval seisukohal, avatud kõigele. ühesõnaga, tundub, et fittin in just fine :)
LLM class on suur, 165 tudengit üle maailma. enim on kanadast, austraaliast, "vanast euroopast". enim olen suhelnud iisraeli ja egiptuse inimestega. jälle see random "tõmbe" värk, et mõnega on ja mõnega pole. ameeriklased tulevad kooli alles sel nädalal, eks siis näeb, mis nägu-tegu nad on.
"kodu" - ehk et kus on hetkel su hambahari, see on su kodu. tegelt on vg hea lõpuks oma kohvrid lõplikult (noh, nii palju kui miski on lõplik) lahti pakkida, oma tuba, oma luba. see poolteist kuud ringireisimist oli super, aga stabiilsus on ka ikka samavõrra hea. ei kõla vist väga nooruslikult? anyways, naudin hetkel väga seda pesapunumist siin. huvitav, kui palju elus neid uusi alguseid antakse? kõlab ng sex and the city, et kui palju antakse tõelisi armastusi. aga ma mõtlen tõsiselt, et see kohtade arv, kus ma otsast olen alustanud, on vist ikka päris suur.
abstraktsest reaalsemaks - kodu on ühikatuba, ei kujutagi ette, mingi 10-15 ruutu vist. voodi, laud, tool, kapp, riiulid. wc ja dushid on koridori peal. kõlab suht karmilt, aga tegelt on ok. mu tuba on hea koha peal, wc ja köögi vahel pm-lt. nii et kõik lähedal. see on selle 4-kordse maja ainus köök. mis sakib, on see, et ise peab endale süüa tegema. kui mingis mõttes on mu elu senini vist produktiivne olnud, siis no ma täna uurisin seda ahju mingi paar minutit, aga ikka ei raalinud välja, kuidas see töötab. kõlab totakalt, i know. aga kummaline on see, et ma pole mitte ainus selle murega. seni pole ma kohanud veel kedagi, kes ütleks, et oskab süüa teha. 1 erand siiski - mu iisraellasest sõber on isegi kokana töötanud. 1 jackpot so far :)
praegu on introduction week, st boring administratiivvärk + intro to us legal system. selle suvega olen ma seda introt ikka korralikult saanud, et on federal ja state system ja separation of powers ja blabla. päriskool algab 5. septembril.
elu on siin niiii kallis. eriti toit. riided on odavamad, aga on karm leiva eest 40EEK maksta. olen loobunud toidu ümberarvestamisest, kulutab närve vähem. õnneks hoolitseb fulbright ka hästi me eest. järgmine ndl ostan mobiili, see kiviaegne värk uksele kirjakeste jätmisega jne võib armas aint alguses tunduda. see, et ma LMH-st läpaka kaasa sain võtta, oli ikka super, ei kujuta ette, mis selleta teeksin. pool-materialist-pool-boheemlane :)
esmamulje on muidugi super. campus on ilus, ei ole ng harry potteris, cambridge'i linn on elav ja nooruslik, aga samas mitte must ja ebaturvaline. ja boston oma kõigi võimalustega paari metroopeatuse kaugusel. positiivseima mulje on hetkel jätnud siiski inimesed. pole kohanud veel kedagi, kes oleks üleolev, "tegija". samuti pole kohanud rikaste isside lapsi, kellel raha liiga palju oleks. pigem on kõik chillid, umbes, et "kummaline, miks harvard mind vastu võttis", ja vaesed tudengid. ja asjatuks osutus ka mu hirm, et kõigil on kindel visioon, mida õppida, kus järgmisel aastal töötada ja kus 35-aastaselt olla. taas on enamus pigem äraootaval seisukohal, avatud kõigele. ühesõnaga, tundub, et fittin in just fine :)
LLM class on suur, 165 tudengit üle maailma. enim on kanadast, austraaliast, "vanast euroopast". enim olen suhelnud iisraeli ja egiptuse inimestega. jälle see random "tõmbe" värk, et mõnega on ja mõnega pole. ameeriklased tulevad kooli alles sel nädalal, eks siis näeb, mis nägu-tegu nad on.
"kodu" - ehk et kus on hetkel su hambahari, see on su kodu. tegelt on vg hea lõpuks oma kohvrid lõplikult (noh, nii palju kui miski on lõplik) lahti pakkida, oma tuba, oma luba. see poolteist kuud ringireisimist oli super, aga stabiilsus on ka ikka samavõrra hea. ei kõla vist väga nooruslikult? anyways, naudin hetkel väga seda pesapunumist siin. huvitav, kui palju elus neid uusi alguseid antakse? kõlab ng sex and the city, et kui palju antakse tõelisi armastusi. aga ma mõtlen tõsiselt, et see kohtade arv, kus ma otsast olen alustanud, on vist ikka päris suur.
abstraktsest reaalsemaks - kodu on ühikatuba, ei kujutagi ette, mingi 10-15 ruutu vist. voodi, laud, tool, kapp, riiulid. wc ja dushid on koridori peal. kõlab suht karmilt, aga tegelt on ok. mu tuba on hea koha peal, wc ja köögi vahel pm-lt. nii et kõik lähedal. see on selle 4-kordse maja ainus köök. mis sakib, on see, et ise peab endale süüa tegema. kui mingis mõttes on mu elu senini vist produktiivne olnud, siis no ma täna uurisin seda ahju mingi paar minutit, aga ikka ei raalinud välja, kuidas see töötab. kõlab totakalt, i know. aga kummaline on see, et ma pole mitte ainus selle murega. seni pole ma kohanud veel kedagi, kes ütleks, et oskab süüa teha. 1 erand siiski - mu iisraellasest sõber on isegi kokana töötanud. 1 jackpot so far :)
praegu on introduction week, st boring administratiivvärk + intro to us legal system. selle suvega olen ma seda introt ikka korralikult saanud, et on federal ja state system ja separation of powers ja blabla. päriskool algab 5. septembril.
elu on siin niiii kallis. eriti toit. riided on odavamad, aga on karm leiva eest 40EEK maksta. olen loobunud toidu ümberarvestamisest, kulutab närve vähem. õnneks hoolitseb fulbright ka hästi me eest. järgmine ndl ostan mobiili, see kiviaegne värk uksele kirjakeste jätmisega jne võib armas aint alguses tunduda. see, et ma LMH-st läpaka kaasa sain võtta, oli ikka super, ei kujuta ette, mis selleta teeksin. pool-materialist-pool-boheemlane :)
posted by maria at 3:41 AM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home