to randomness
See kõik algas 2007 kevadel, kui ma mõtlesin, et kuna ma New Yorki tööle tulen, võiks (nagu möödaminnes) advokatuurieksami ka ära teha. Peale 2 kuud õppimist (mai-juuli 2007), põhieksamit (juuli 2007), põhieksami tulemusi (november 2007), eetikaeksamit (märts 2008), eetikaeksami tulemusi (aprill 2008), hunniku paberite mööda maailma kokkuajamist (kevad 2008), character ja fitness eksami ja orientatsiooniprogrammi (juuni 2008), olen ma alates 16. juunist 2008 ametlikult New Yorki advokatuuri liige. Whohaaaa! Tseremoonia ise oli ainult 15 minutit ja suht anonüümne - tõusime 75-kesi püsti ja vandusime kooris truudust USA ja New Yorki konstitutsioonile jms. Mingit paberit ei antud, nii et ma nii hea usu põhjal eeldan, et mind ikka võeti vastu. Teistel olid pered õnnitlemas.
Neljapäeval tuleb Central Parkis Corporate Challenge (3 miili). Jooksin täna pargis 6 miili, nii et häbisse ei tohiks jääda. Central Park on vaieldamatult üks mu lemmikkohti siin linnas. Pilt reservuaarist, ümber mille ma siin pargis tiirutan: http://www.centralpark.com/pages/attractions/reservoir.html
Detox on nüüd ametlikult läbi. Eile tähistasime advokatuuri (reedel jätkub), homme on mu office mate'i synna, nädalavahetusel on grillipeod ja piknik. Ja tõele au andes oli see 2 nädalat pigem 4 drinki ja siis 2 õhtut, kus arvestus ära kadus. Üks nendest õhtutest lõppes infused vodka shot'ide, tantsulka, ja sellega, et päästsime oma 23-aastase suvepraktikandi vene khmmm litsi käest. Matt on oma saavutuste üle siiani uhke. What the heck, you only live once.
Nädalavahetus Hamptonis oli vg chill - rand, frisbee, ping pong, jooks, ujumine, kokkamine, mullivann, väike shoping, filmihommik. Linna 24/7 kohati häirib mind, aga samas olen sellega nii ära harjunud, et absoluutne vaikus, värske õhk ja kõikemattev rohelus panevad kohmetuma. Aga on hullemategi asjadega ära harjutud :) Kõige lahedam oli see, et majas oli ka palju arstitudengeid ja arste, kes olid inimesena kihvtid ja vestlus keerles huvitavate teemade ümber. Nt. pidavat inimesed, kes igapäevaselt mediteerivad, palju parema tervise juures olema. Vihje-vihje.
HBO kanalil on preagu head filmid Abu Ghraibist, Roman Polanskist ja high school debate'st. Viimane jälgib 4 noore elukäiku, 2 valgest erakoolist ja 2 mustast public koolist. Nii huvitav dünaamika. Lihtne on mõelda, et näe, look at me, võrdle seda, kust ma tulen, sellega, kus ma olen, ja sa näed, et kõik on võimalik. Aga tõele au andes pole mina ju kunagi pidanud keskkooli kõrvalt 20 tundi nädalas töötama, et oma elamise eest maksta, ma pole kunagi "vale" värvi olnud, ja ma ei kasvanud siiski ghettos üles.
See on ehk kõige struktuurivabam sissekanne siin blogis. Aga sellised on praegu mu mõtted.
Neljapäeval tuleb Central Parkis Corporate Challenge (3 miili). Jooksin täna pargis 6 miili, nii et häbisse ei tohiks jääda. Central Park on vaieldamatult üks mu lemmikkohti siin linnas. Pilt reservuaarist, ümber mille ma siin pargis tiirutan: http://www.centralpark.com/pages/attractions/reservoir.html
Detox on nüüd ametlikult läbi. Eile tähistasime advokatuuri (reedel jätkub), homme on mu office mate'i synna, nädalavahetusel on grillipeod ja piknik. Ja tõele au andes oli see 2 nädalat pigem 4 drinki ja siis 2 õhtut, kus arvestus ära kadus. Üks nendest õhtutest lõppes infused vodka shot'ide, tantsulka, ja sellega, et päästsime oma 23-aastase suvepraktikandi vene khmmm litsi käest. Matt on oma saavutuste üle siiani uhke. What the heck, you only live once.
Nädalavahetus Hamptonis oli vg chill - rand, frisbee, ping pong, jooks, ujumine, kokkamine, mullivann, väike shoping, filmihommik. Linna 24/7 kohati häirib mind, aga samas olen sellega nii ära harjunud, et absoluutne vaikus, värske õhk ja kõikemattev rohelus panevad kohmetuma. Aga on hullemategi asjadega ära harjutud :) Kõige lahedam oli see, et majas oli ka palju arstitudengeid ja arste, kes olid inimesena kihvtid ja vestlus keerles huvitavate teemade ümber. Nt. pidavat inimesed, kes igapäevaselt mediteerivad, palju parema tervise juures olema. Vihje-vihje.
HBO kanalil on preagu head filmid Abu Ghraibist, Roman Polanskist ja high school debate'st. Viimane jälgib 4 noore elukäiku, 2 valgest erakoolist ja 2 mustast public koolist. Nii huvitav dünaamika. Lihtne on mõelda, et näe, look at me, võrdle seda, kust ma tulen, sellega, kus ma olen, ja sa näed, et kõik on võimalik. Aga tõele au andes pole mina ju kunagi pidanud keskkooli kõrvalt 20 tundi nädalas töötama, et oma elamise eest maksta, ma pole kunagi "vale" värvi olnud, ja ma ei kasvanud siiski ghettos üles.
See on ehk kõige struktuurivabam sissekanne siin blogis. Aga sellised on praegu mu mõtted.
posted by maria at 5:06 AM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home