Kus on rohi rohelisem?

Nii elu kui t66 m6ttes - nii ja naa.

T66 osas meeldib mulle see, et ma ei tunne end siin t2iesti saamatuna (ng NYCi byroos esimestel kuudel), ja olen juba paar "good job" smiley stickerit saanud. Mulle ei meeldi mu sekret2r, kes on kogu aeg saamatu ja/v6i haige. Erinevalt vanast byroost, kus meili, et su sekret2r on t2na haige, l6pus oli lause, kes asendussekret2r on, l6ppeb siinne meil t6demusega, et sekret2ri pole, ja otsi ise, kes rohelist nuppu vajutaks. Samuti ei meeldi mulle see, et erinevalt jutust, kuidas advokaadi t66 on juura ja ainult juura, leiab byroo nt, et on iga advokaadi eraviisiline kohustus oma CLE-sid (Continuing Legal Education, ng Eestiski kohustuslikud t2iendkoolitused) tr2ck'ida, ja aru saada, mis hektel mitu eetika, mitu professional responsibility, ja mitu misiganes punkti olema peab. Minu vastuv2itele (jajaaa, kohati ei oska ma oma suud kinni hoida), et kui mina need 2ra unustan, on ka byrool jama kaelas, vastati, et noh, sa saad ju automaatseid meeldetuletusi iga kuu, nii et vast ei unune. We'll see about that.

Elu osas tabasin t2na end t6demuselt, et ma igatsen New Yorki. See ei ole see pakin-asjad-ja-l2hen-tagasi t6demus, kuna mu elu on nyyd siin, aga miski minust j22b alatiseks sinna, ja ma loodan, et miski New Yorkist j22b alatiseks minuga. Mis ei t2henda, et mulle Brysselis ei meeldiks, vastupidi. Oma kodus (meie penthouse's :P) tunnen end 22retult kodus, aga see on kodu kui korter, mitte kodu kui linn. Eile, kodul2hedase Place Jourdani v2iksel j6ululaadal ringi konnates tundsin end Brysseliski koduselt. Samas suurem St. Catherine'i j6ululaat ajas mind pigem n2rvi, kuna tunglevad massid tekitavad minus klaustrofoobiat. Kummaline, et ma seda kunagi NYCis ei tundnud.