My B

V6ttis aega nii 5 kuud, aga nyyd mulle Bryssel juba t2itsa meeldib.

K6ige yllatavamalt ehk - ilmad on siin super! M2rtsi keskpaigast alates on, kyll vahelduva eduga, olnud palju p2ikest ja tihti yle 20C. Pargid on rohelisest rohelisemad, kastanid ja kohe-kohe ka sirelid 6itsevad, pardipojad on juba suureks kasvanud, l6una ajal saab k2ia 6ues raamatut lugemas, jne-jne.

J2tkates klisheede rada - linnad hakkavad rohkem meeldima, kui neid tundma 6pid. Samas NYC meeldis mulle esimesest p2evast. Ja let's face it, ega ma seda Brysselit ei tunne kyll. Eile k2isime St. Gery's, mis on nagu yks p6hikohtasid, dringitamas, ja lisaks sellele, et ma ei oleks seda ise yles leidnud, ei olnud seal just v2lismaa tunnet, aga no kodu tunnet ka mitte. Mitte sellist nagu "meie" Place Jourdanil.

Aga Brysselit tean ma ehk rohkem t2nu meie rattaretkedele. Esmasp2eval, millalgi meie 37 km (!) tripi jooksul, avastasin, et Bryssel meenutab mulle Brooklynit oma brownstone'de ja t2naval tsillivate inimestega - noortest armastajatest (Sveni terav silm tabas ka suudlevaid mehi) vanaonuni, kes oma ratastoolis oleva naise jalutama oli toonud. Ehk mulle lihtsalt tundub nii, aga minu arust eestlased ei ela eriti t2navatel. Ma ei m6tle vanalinna, ma m6tlen elurajoone, kus inimesed on parem oma aias/toas, selmet et p2iksetool ja veiniklaas k2tte v6tta ja maja ette istuma ja naabriga ts2ttima minna. Ja siis need, kes t2naval tsillivadki, ei ole need, kellega pimedas vastamisi tahaksid sattuda.