Dear diary,

Soiku on jäänud see kirjutamine. Püüan parandada.

Ameerikas, keskkoolis, Language Arts klassis, pidi iganädalaselt päevikut pidama ja iga sissekandega mõne "meene" kaasa panema. Praegune meene on pilt Ardennes'ist (Belgia Walloonia), kus eelmine nädalavahetus 13-km-se matka tegime. Mulle ikka meeldib loodus ja liigutamine.

Mis ei tähendaks, et mulle inimesed ja peod ei meeldiks, ja viimasel ajal on neid jälle tekkinud. Alates superlahedast Frankfurti tripist kuni nüüdse eluni, kus ma üksi olemist sotsiaalne olemisega peletada püüan. Eile oli meil "kvartali BBQ", mis tähendas seda, et politseijaoskonna kõrval olevale muruplatsile olid grillimisahjud ja lauad-toolid püsti pandud, mängis gospelkoor, ja kõik grillisid enda poolt kaasatoodut. Suht sürr. Ma ei kujutaks hästi ette, et nt Pirita LOV kõrvale pandaks grill üles ja inimesed tuleks oma liha ja veiniga ja niisama istuks paar tundi ja naabritega tutvuks ilma, et mingi osa ennast täis jooks ja kisama-kaklema hakkaks, kuskilt mingit Keskerakonna propagandat ei tuleks vms. Ameerikas, ng siin Belgias, on sellised üritused aga popid. Arenenud ühiskonna värk? Igatahes - lõpetades ühiskondliku kriitika nurga - oli vg tore õhtu. Tutvusime (olin ühe eesti sõbra julgestuseks - prantsuse keele tõlgiks kaasa võtnud) ka ühe paarikesega meie tänavalt (mees belglane, naine hiinlane), ja õhtu lõppes nende pool hiina alkohoolsete jookidega tutvudes.

Reede õhtu veetsin Place Lux-il. Kohati on Brüssel ng kosmopoliitne linn, aga samas on ta ikka kolgas. Sest - raudlaks - igal reedel on meie office'i rahvas Place Lux'is Ralph's Bar'is. (Kas Ally McBealis ei olnud ka mitte nii, et kogu aeg mingisse kontorilähedasse baari koguneti?) Ma ei ole seal kindlasti iganädalane külaline, aga nii vahelduseks on tore. Kuuleb office'i klatsi, näeb ära, kes on põhijoodikud ja kelle isa twisti tantsima õpetas. DJ mängis "midagi kõigile", ABBAst prantsuse shansoonide ja Kanye'ni. Tutvusin mu rootsi kolleegi rootslasest sõpradega, kogusin paar kutset jõuluaegsetele glöggi ja piparkoogi üritustele (ah, põhjamaine sõprus), ja olin rahul, et vihma ja tuule kiuste end oma mõnusast pesast ja arbuusi juurest minema vedasin.

Tänane pühapäevane plaan on ära käia Davidi Body Pumpis ja kodulähedasel turul, suppi teha, koristada, filmi vaadata ja lehti lugeda. Ka minu sotsiaalsetel võimetel on piirid. Igatsen meeletult oma teist poolt.