elu on selline

2 vestlust, mida ma hiljuti olen juhtunud pealt kuulma:

* kohviku ees, 1 neiu räägib 2-le teisele: igal valentinipäeval lähme me riidu. mulle tundub, et ta teeb seda meelega - ignoreerib, kuna teab, et ootan tähelepanu. ja nii ma nutangi iga valentinipäeva lõpus. mind on ju nii lihtne õnnelikuks teha. väikeste asjadega. kuidas ta seda aru ei saa?

* ühika köögis, 1 neiu teisele: naised on ikka rumalad. a la sa oled kellegi armuke, suudad mehe ta naisest lahku ajada ja ise selle mehega abielluda. ja siis, mõne aja möödudes, saad teada, et ta petab sind. ja siis sa oled nagu: oh my god, kuidas see võimalik on, et minu mees kunagi midagi "sellist" teha võib!