17. september Pariisis

Hommikul l2ksin m2rgade juustega v2lja, aga hull tuul oli. Sidusin siis oma lilla salli ilusti p2he ja olin ng moslemi naine muiste. Multikulturaalsete (multikultuuriliste?) linnade v6lu on see, et teatakse ja pannakse t2hele. Praegu on Ramadan. Restoranides pakutakse seega egipltasest O.-le pidevalt "Ramadaniks sobivat suppi" jms. Ja siis kurvastab O. pyydlikke kelnereid teatega, et ta ei pea Ramadani.

Multikulturaalsete linnade v6lu on ka see, et 5 minutiga v6id liikuda Pariisist Indiasse, Tyrki, Tuneesiasse v6i Marokosse. Vaatasin t2na need "teised" linnajaod yle. NYC-is ei saanud ma kunagi aru, miks keegi peaks tahtma minna v2iksesse-r2pasesse-tyytusse Chinatown'i, aga nyyd ise turistina tahaks ikka kyll k6ik yle n2ha. Kurbusega peab siiski t6dema, et nooruse uljus on m66das, ja naljalt igalpool s66ma minna ei julge - kindlasti j22b palju superh2id etnilisi toite proovimata. Ja edaspidi piirdun ilusa Pariisiga. 

Julgen nyyd juba veits prantsuse keelt ka r22kida, kuigi ega see edukalt veel ei l2he. Restoranis vett (l'eau) kysides arvas ettekandja, et tahan teada, mis kell on (l'heur); pargis arvas yks onu, kelle poole paki avamise palvega p66rdusin, et pursin itaalia keelt. Hiljem selgus, et onu r22kis suurep2rast inglise keelt ja nii j2tkus juttu kauemakski, l2ksime isegi v2iksele veinile, mis l6ppes kyllakutsega tema juure Nizzasse (kuna onu teab, et O. on mu boyfriend, v6ib seda varianti isegi kaaluda). Ma ei saa aru, mis jutt see prantslaste ylbusest on. Mind, umbkeelset turisti, on kyll siiani suurep2raselt koheldud. Nagu kyla koerale?