Welcome to Estonia

Vaade mu magamistoast on metsale. Kõik on roheline. Ilmselt soodustab seda igapäevane vihm. Kõik on rahulik ja vaikne. Ilus. Püüan ümbritsevat oma Ameerika sõprade pilgu läbi näha. Neile siin meeldiks. Rustikaalne. Ühesõnaga, igati soodne keskkond endaga olla ja omi mõtteid kuulata ja kuulda võtta. Ja magada, metsas matkata või joosta ja rattaga vanas "hood'is" ringi tiirutada, vannis käia. Ega palju muutunud pole. See on hea. Et kuskil on koht, kus aeg käib teises rütmis. Kus raadios mängitakse ikka neid lugusid, mis olid popid, kui mina pubekas olin. Kus ema lemmikküsimused on endiselt variatsioonis "mis sa süüa tahad?" ja "ega sul nii külm ei hakka?". Kus on teradega must leib ja õige kodujuust ja jogurt. Eesti õunad ja ploomid. Sõbrannad, kellega tee taga tundide viisi ilmaasju arutada. Ma ütleks, et päris SPA.

Ühiskondlikult on positiivseid muudatusi nii mõnigi. Esiteks paistab kassikullaarmastus üle olevat saamas ja "eliit", "luks", "kallis" vms omadussõnade asemel hakkavad ajakirjades silma artiklid, kus räägitakse rohelisest eluviisist, taaskasutusest, "lihtsa elu" juurde tagasipöördumisest. Et "võidab see, kel surres rohkem asju" ei olegi ehk enam reegel, mille järgi elada. Erandina märgiks Kroonikat, kus üks artikkel oli pealkirjaga "Eliitpulm" ja teises oli u. 5. küsimus vastabiellunutelt: "kust sõrmused pärit on? palju maksid?". Teiseks meeldivaks üllatajaks on integratsioon - kui vene perest pärit noor naine, kes eesti keelt puhtalt (küll armsa väikse aktsendiga) räägib oma noorele vennale helistades temaga eesti keeles räägib. Tegu on mu sõbranna uue sõbrannaga, nii et ehk varsti ka minu sõbrannaga.

Nädalavahetusel on plaanis külastada lõbustusasutusi nii Tallinnas kui Tartus, lisaks väike Viljandi-trip. Kaua sa ikka SPA-tad!