See on pilt eilsest Tacky Prom'ist. Et kui Prom on see, kus kõik ilusti kleitide ja frakkide/ylikondadega on, siis siin tuli vaim vabaks lasta. Ja seda need ameeriklased juba oskavad! Minu "kingituse kostüüm" (on ju päris tacky) oli ka päris hea - "Maria, looking tacky as always!" (Francis). Ma just täheldasin, et mu fotoalbumit vaadates võib mulje jääda, et ainult peod ongi. See on lihtsalt seetõttu, et ega ma loengusse ja raamatukokku fotokat kaasa ju ei võta :)

Lisaks pidudele on palju ka külalisi, nii tore. Heleri NYC-ist käis, varsti tuleb Maria NYC-ist (Boliivia neiu, kellega suvel Cali-s suveülikoolis koos olin). Ja täna käis Allan, nagu päris Eestist. Allan ehk siis klassivend TIK'ist. Naljakas, et me polnud tõesti aastaid peale lõpetamist näinud, ja et nüüd siis Cambridge sai taaskohtumiskohaks. Ajab siin oma doktoriasja (bioloog). Kursused on ikka vg tublid - palju on nii klassi- kui kursakaaslasi, kes mööda maailma "oma asja" ajavad. Ja maailm on väike - sain just teada, et mu klassiõde TIK-ist asus LMH-sse tööle.

Rubriigist "kool" - mul on raudselt see teema, et anna mulle loenguks 50 lk lugeda, ja ma loen selle korralikult mõttega läbi. Anna mulle aga 300 lk, ja ma ei viitsi ka esimest 50 korralikult lugeda, kuna on tunne, et kõik point'id on millegi alla mattunud ja nagunii kõike ei jõua/viitsi. Võtan sel semestril ka clinical'i, mis sellise efekti tekitab. Clinical on international human rights litigation. Ma pole nendest inimõiguslastest vist kunagi päriselt aru saanud. OK - loeme 300 lk läbi ja "arutame". Aga mis on reaalne produkt? Nii palju kui ma sealt office'st olen läbi läinud, kogu aeg mingi jutuvada käib. Mis ajal siis reaalset tööd tehakse? Kas tehaksegi? Või olen mina jälle disillusioned. Tundub, et olen ikka rohkem erasektori materjal.

Mis siis veel - lumi tuli maha! Esimene õige lumi see talv. Ja sellega seonduvalt 1 asi, mis Eestis kindlasti parem on - nimelt ei osata siin selle lume ja libedusega midagi peale hakata. Nii saabki läbi campus'e uisutada / tasakaaluharjutusi teha. Hämmastav ühiskonna kohta, kus isegi kohvitassil on peal hoiatus, et jook, mida jooma asud, on tuline.