Reisip2evikusse

Sain juba teise kutse Nizzasse. Nimelt kolis Emilien'i (kes on Eugenie, kes oli mu toanaaber back in the days Greensboros, vend) ema Lyonist sinna ja "minu kodu on sinu kodu". Sweet. Emilien on pianist ja aspiring ooperilaulja. Tuleb novembri l6pus Brysselisse ja kutsus mu seal mingile klassikalise muusika klaverikontserdile. Mitte et ma sellest zanrist midagi teaks, aga l2hen heameelega. Kuidas mulle meeldib omada ka mitte-juristidest s6pru (no offense :))! Yhtlasi sain ka palju prantsuse keelt harjutada, kuna Emilieni inglise keel on sama olematu kui minu francais. Aga k6ik jutud said r22gitud :)

Yks asi siiski on, mis mind Pariisi puhul n2rvi ajab. Tyypiline on, et k6nniteel, kuhu mahub k6ndima 2 inimest k6rvuti, jalutab vastu mingi paar, kes sama ylbelt edasi k6rvuti k6nnib s6ltumata sellest, et sina neile vastu tuled. Ehk et mina pean s6iduteel v2ikse man66vri tegema, et nende promeneerimist mitte segada? Ja "isiklikku ruumi" siin ei austata, vabalt v6ib kellegi k2ekotiga vastu kylge saada, keegi ei vabanda. Eestis on see vist ka OK, aga "ameeriklane minus" m6tleb kyll, et no on matsid. 

T2na 6htul on plaan m6ni kohalik jazzklubi yle vaadata.