Võtan rõdul päikest ja loen. Innukalt asusin emme toodud Epp Petrone "Minu Ameerika" ja Anna-Maria Penu "Minu Hispaania" kallale ja lugesin mõlemad nö ühe hingetõmbega läbi. Kui mulle raamat meeldib, loen ma kiiresti. Humanitaarkoolide trenn :) Aga Katrin Karisma "Minu Ilusat Elu" vaatasin skeptilisemalt - et jälle üks Reet Linna taoline tädi, kellel midagi öelda pole, aga muidku räägiks. Aga ei, kaasahaarav raamat oli. Tõesti huvitava eluga naine, ja selline natuke crazy ka. Nüüd peab jälle raamatuvarusid täiendama minema. Nädalavahetuseks kutsuti just Lõuna-Eestisse suvitama. Olen ma maininud, et töötu olla on väga tore? :)