Back in Action
Nali naljaks, kirjutan nüüd siis sellest, kuidas vahepeal läinud on.
NYCi sissesõites Manhattani skyline'i nägemisel oli karp lahti "vau!" efekt. Bussis jagas üks newyorklane (FYI, eeldusel, et õp. Muller seda blogi ei hinda, ei hakka ma kunagi kirjutama njujorklane) turistidele soovitusi, kuhu minna-mida teha. Ei osanudki kohe seisukohta võtta, kas ma olen turist või kohalik. Esimesed jalutuskäigud Midtowni tänavatel, vihastamised teepeal ees koperdavate turistide peale, ja valgusfoorieitav kiirustamine andsid kiiresti vastuse. Baby, I'm back!
Uus firma, kes mind seminari jaoks sinna kohale sõidutas, jättis äärmiselt sümpaatse mulje. Mõelda, et üle maailma kõik konkurentsiõiguse juristid kokku sõidutada, et anda ülevaade arengutest antud valdkonnas ja firma käekäigust üldse, ja pidutseda New Yorkile kohaselt - tore ju! Vana büroo inimesed kuulasid ja imestasid. Aga vanas büroos külas oli siiski vg tore käia, viisin kommi ka, ja üle büroo oli saadetud "tähtis teadaanne", et 36. korrusel on Eesti kommi. (See, et üks associate kuulutas, et "Ukraina tüdruk on tagasi", mind vg ei heidutanud.)
Kõige toredam oli muidugi vanu sõpru näha. Sai paar korda Brooklynis käidud, söödud-joodud hästi (sushi!), klubitatud (Kiss & Fly kõlab ng Pargi & Sõida, aga kihvt koht oli - mingi hetk tehti klubi kottpimedaks, ainult valgusvihud, ja muusika asemel mängis saksofonist ja pärast tuli bass taha - külmavärinaid tekitav), ümber Manhattani paadiga tiirutatud, parkides (Central Park!) jalutatud & joostud, shopatud (palju-palju). Ja oli suvi, st sai käia plätude ja seelikuga. Eestis on praegu nii külm sealsega võrreldes! Aga kurb noot ka - nagu välja tuli, on paar kuud äraolekut teinud oma töö, ja mõned "head sõbrad" leidsid ainult vilksamisi aja kokkusaamiseks. Seda kallimad on sõbrad, kes tahtsid hängata mitte ainult "oh teeme lahedaid asju" vaid lihtsalt "oleme koos" moodi.
Mõneks ajaks on ringituuseldamisest kõrini, tahaks pesa punuda. B-town, here I come. Enne ainult sise- (loe: Tartu ja lähiümbrus) ja pan-Baltic (loe: Riia) turism. He's pretty amazing.
NYCi sissesõites Manhattani skyline'i nägemisel oli karp lahti "vau!" efekt. Bussis jagas üks newyorklane (FYI, eeldusel, et õp. Muller seda blogi ei hinda, ei hakka ma kunagi kirjutama njujorklane) turistidele soovitusi, kuhu minna-mida teha. Ei osanudki kohe seisukohta võtta, kas ma olen turist või kohalik. Esimesed jalutuskäigud Midtowni tänavatel, vihastamised teepeal ees koperdavate turistide peale, ja valgusfoorieitav kiirustamine andsid kiiresti vastuse. Baby, I'm back!
Uus firma, kes mind seminari jaoks sinna kohale sõidutas, jättis äärmiselt sümpaatse mulje. Mõelda, et üle maailma kõik konkurentsiõiguse juristid kokku sõidutada, et anda ülevaade arengutest antud valdkonnas ja firma käekäigust üldse, ja pidutseda New Yorkile kohaselt - tore ju! Vana büroo inimesed kuulasid ja imestasid. Aga vanas büroos külas oli siiski vg tore käia, viisin kommi ka, ja üle büroo oli saadetud "tähtis teadaanne", et 36. korrusel on Eesti kommi. (See, et üks associate kuulutas, et "Ukraina tüdruk on tagasi", mind vg ei heidutanud.)
Kõige toredam oli muidugi vanu sõpru näha. Sai paar korda Brooklynis käidud, söödud-joodud hästi (sushi!), klubitatud (Kiss & Fly kõlab ng Pargi & Sõida, aga kihvt koht oli - mingi hetk tehti klubi kottpimedaks, ainult valgusvihud, ja muusika asemel mängis saksofonist ja pärast tuli bass taha - külmavärinaid tekitav), ümber Manhattani paadiga tiirutatud, parkides (Central Park!) jalutatud & joostud, shopatud (palju-palju). Ja oli suvi, st sai käia plätude ja seelikuga. Eestis on praegu nii külm sealsega võrreldes! Aga kurb noot ka - nagu välja tuli, on paar kuud äraolekut teinud oma töö, ja mõned "head sõbrad" leidsid ainult vilksamisi aja kokkusaamiseks. Seda kallimad on sõbrad, kes tahtsid hängata mitte ainult "oh teeme lahedaid asju" vaid lihtsalt "oleme koos" moodi.
Mõneks ajaks on ringituuseldamisest kõrini, tahaks pesa punuda. B-town, here I come. Enne ainult sise- (loe: Tartu ja lähiümbrus) ja pan-Baltic (loe: Riia) turism. He's pretty amazing.

0 Comments:
Post a Comment
<< Home