Erinevad paled

Partnerid on nyyd paar p2eva 2ra olnud, ja majanduslanguse t6ttu kesine t66p6ld on seega veel kesisem olnud. Aga ma ei kurda, olen 6ppinud lausa nautima seda "vabak2igut66taja" olemist. T2na n2iteks k2isin l6una ajal Body Pumpis, "minu Miguel" on nyyd Miamist tagasi, ja 2-n2dalane paus t2hendab seda, et v2ga raske oli, jalad siiamaani nats tudisevad. Aga Miguelil oli fresh beats from Miami soundtrack eputamiseks tehtud, nii et seegi hea. Ja squashis l2heb ka nii, et l2bi raskuste vist areneme. Muus Brysseli ellu puutuvas - friikartulite s66mises ja 6lle joomises - oleme me juba p2ris profid, nii et saime kylas k2inud Ivarile n2idata, et this is how we do it. (Ja nagu n2ha, tasakaalustavad meie 2 p6hitegevust - sport ja s66k/jook teineteist ilusti.) See sujuv ja easy going Beglia elu ongi k6ige lahedam, ja nende hetkede, kus tegelt midagi erilist polegi, aga kus lihtsalt hea on, hinnata oskamine on 2ge. Ma vist pole seda kogu aeg osanud. Ja eks ma praegugi kaldun vahel elama pigem tulevikus, harvemini minevikus, kui olevikus.

Ma m6tlesin ka selle yle, et kirjanduslikust aspektist oli see blogi vist 2gedam, kui ma nats neurootiline Ameerika hing olin. Neid teoseid, kus mingi valu, otsimine ja leidmine ja kaotamine ja taas otsima hakkamine sees, on ju ikka huvitavam lugeda kui neid, kus algus hea, keskel hea, l6pp hea. Kus on draama, intriig, valu, high and low? Ma kahtlustan, et mingi mikroskoopiline osa minust kysib seda ka praegu, ja vahel suudab ka v2ikse pilve pea kohale tekitada. Ja isegi kui pilvi tuleb mitu, kaovad nad siiski suht ruttu. Yllatuseks nii endale kui m6nele teisele - tuleb v2lja, et ma oskan olla 6nnelik. Lihtsalt ja intriigideta.